Nagu näha, on Tartu varjupaik õnnistatud eriti kangete vabatahtlikega. Ükskõik mis ilm väljas on, on inimesi, kes nõus minema head tegema, ükskõik siis kas sise- või välitöid. Laupäeval(20.02) läks Meryt oma sõbrannaga varjupaika. Ta kirjutas ühtlasi ka pisikese kokkuvõtte :
"niisiis läksime Kertuga ilma trotsides kohale, kuigi juba kohale jõudes olime läbikülmunud, niisiis soojendasime end mõnda aega kassimajas kasse silitades ja siis tutvustasin talle ka läänetoa elanikke, keda me siis jalutasime, Kertu sai Katariinaga sõbraks, ning Kata nõustus temaga ilusti jalutama...mina veensin jällegi tükk aega Gretekest , et ta jalutama tuleks, mul on ikka nii kahju temast, ta on nii arglik ja üksnes istub kogu aeg oma puuris nurgas, aga õues ta jalutas päris hea meelega.
Blindy on kusjuures täitsa ära pügatud ja kannab vesti.
kui kõik läänetoa elanikud olid jalutatud, siis võtsime õuest mõlemad veel ühe koera, ma läksin siis enda sõbra karvikuga jalutama. või no vähemasti üritasin, ta läks juba rihma nägemisest lolliks, ja peale seda, kui olin suure pingutusega talle rihma kaela saanud, õnnestus tal mind kolm korda hange pikali tõmmata ja korra tegi ta seda nii järsku, ning sel hetkel polnud kindaid ka käes, nii et see lõppes verise käega:) kuid ta on sellest hoolimata äärmiselt mõnus koer
ja siis hakkkasime tagasi koju liikuma, kolm ja pool tundi olime seal"
Täpselt nii tublid nad olidki!
Ootan endiselt ettepanekuid järgmisteks minekuteks.
Aa ja seda ka veel, et andsin ka Kirkele blogiaadressi, et ka sealne pere saaks silma peal hoida meie tegemistel.
Olge mõnusad! :)
S.
No comments:
Post a Comment